TSKA участвует в Съезде международного Союза пушкинских музеев

Благодаря сотрудничеству с Евгением Перком и Галиной Сазоновой, которые передали в дар свой музей Тартускому Центру развития социального капитала,

наша делегация в составе 4 человек
Виктория Неборякина
Анна Борисенко
Людмила Казарян
Елена Аедвиир
примет участие
в Съезде международного Союза пушкинских музеев

http://www.kysk.ee/failid/File/logo/Kysk_logo.jpg
Поездку частично поддерживает/финансирует



Тезисы подготовленных сообщений

Jelena Aedviir esitab rahva- ja autorilaulu lembeliste klubi:
„Folkloor-ja autorilaul kui kultuuri traditsioonide säilitamise üks vahend vene kogukonnas Tartus“
·         Kuidas on tekkinud klubi asutamise idee, kuidas tekis meeskond, milliseid põhimõtteid järgitakse koostöö arendamisel, millised on põhiväärtused ja eesmärgid.
·         Miks autorilaulu klubi on venekeelt kõnelevate inimestele väärtuseks ning kuidas aitab seltsingu tegevus kogukonna arengut ja toetab inimeste kultuurilist identiteeti.
·         Folkansambli arengu protsess, millised saavutused ja millised barjäärid on 4 aasta arengus ületatud. Kuidas näeme repertuaari rikastamist, milliseid soovitusi ootame osalejatelt.  Sotsiaalne mõõde: vanurite kodude külastamise otstarbe.
·         Puškini teosed romansides, üks osa meie kultuuripärandis, mida me võiks rohkem tunda ja populariseerida uute koostööpartnerite abil. Koostöö Natalja Trošinaga, meil tuntud romanside lauljaga.
·         Väljendame soovi korraldada kohtumisi Mihhailovskojes olemasoleva folklooransambli kontserdi ning toetada Puškini romantside lauljate festivali Tartus.

Anna Borisenko korraldab kontserdid ja raamatu- ja teatrilembeliste kohtumisi:
„Kogukonnaraamatukogu areng ja Puškiniaana“
·         Kogukonna raamatukogu tekkimise idee: milleks ja miks on tähtis kogukonna arenguks (raamatukogu kui kogukonna sümboolne süda või hing). Kuidas kogutakse raamatuid (vabatahtlik töö, loovutamine, sisseost projektitoetuste raames), vene kultuuri kohta antikvaarraamatute osakaal ja tähtsus, milline koht kogus on ja võiks olla Puškiniaanal (poeet kui kodanik).
·         Raamatulembeliste klubi: keda ühendab ning millised on klubi eesmärgid. Kodanikuühiskonna väärtused klubi arengu protsessis (raamatuloovutamine on jõukohane panus kogukonna arengusse, samas paneb mõtlema, millised materjalid võiks olla just kogukonna raamatukogus)
·         Koostöö kirjastustega. Võimalused koostööks Puškini muuseumiga. Kuidas osalejad saavad toetada meie raamatukogu arengut?

Ljudmila Kazarjan on Maastiku luule festivali eestvedaja:
„Maastiku luule festival Tartus: kogemus ja perspektiivid“
·         Festivali lugu: 2015 aastal kolmandat korda, osalejate ja kuulajate huvi kasv. Võimalus kohtuda Eesti, Venemaa jpt riikide autoritel elava suhtlemiseks ja teadvustamaks vene keele ilu, mis harmooniliselt kõlab eesti loodus- ja linnademaastikul. On arvatavasti sarnane poeesia kõlale Puškiniga seotud kohtades.
·         Ajalooliselt Tartu on seotud A. Puškiniga, kuigi poeet pole külastanud Derpti. Selles linnas õppisid, elasid ja olid külas paljud tuntud kirjanikud ja kultuuritegelased. Seda traditsiooni oleks vaja hoida. Mihhailovskoje muuseum võiks olla festivali toetaja ja/või huvilistele info edastaja.
·         Tartus töötasid tuntud puškinistid. Mis annab linnale kirjanduspealinna staatusele lisaväärtust. Maastiku luule festivali korraldajad üha rohkem kaasavad õpilasi ja tudengeid festivali osalejate kuulajateks. Pihkva obl. õpilased võiks ka olla huvitatud.
·         Tartus on hästi arenenud infrastruktuur toeks kultuuriürituste läbiviimisel. Tartu linn on huvitatud vene keelt kõnelevate elanike osaluses kultuuri elus ning toetab jõudumööda festivali läbiviimist. Eesti Kultuurkapital on ka üks toetaja. Meie omalt poolt oleme valmis Tartu kultuurielu rikastada sh ka Mihhailovskojest osalejate panuse abil. Tere tulemast Tartusse Maastikufestivalile!

Viktoria Neborjakina soovib tutvuda etnograafilise muuseumi ja Puškini muuseumi lõimumist arendamiskogemusega. TSKA kui vene kogukonna ja kultuuri keskus ning sh Puškini muuseumi omanik ja kogukonna raamatukogu rajaja“
·         Sotsiaalse kapitali idee, miks ja milleks keskus rajatud ning 4 aasta arengulugu. Mil määral vene kultuuri keskus, mil määral venekeelt kõnelevate keskus. Koostöö põhimõtted ja missioon.
·         Millised projektid on rohkem õnnestunud. Rahastuse võimalused ja rahastajad. Projektikirjutamisrõõmud Eestis. Arenguhüppeprojektist. Omaosaluse osakaal ja mõte.
·         Puškini muuseumi üleminek TSKA katuse alla. Millised lootused on meeskonnal seoses uue tegevussuuna tekkimisega. Kuidas saaksime puškinistidega koostööd teha: näitused, loengud, videomaterjalide propageerimine.
·         Etnograafiamuuseumi ja kogukonna keskuse koostöö võimalused. Mis on meile tähtis.