Благодаря сотрудничеству с Евгением Перком и Галиной Сазоновой, которые передали в дар свой музей Тартускому Центру развития социального капитала,
наша делегация в составе 4 человек
Виктория Неборякина
Анна Борисенко
Людмила Казарян
Елена Аедвиир
примет участие
в Съезде международного Союза пушкинских музеев
Поездку частично поддерживает/финансирует
Тезисы подготовленных сообщений
наша делегация в составе 4 человек
Виктория Неборякина
Анна Борисенко
Людмила Казарян
Елена Аедвиир
примет участие
в Съезде международного Союза пушкинских музеев
Поездку частично поддерживает/финансирует
Тезисы подготовленных сообщений
Jelena Aedviir esitab rahva- ja autorilaulu lembeliste
klubi:
„Folkloor-ja autorilaul kui kultuuri traditsioonide säilitamise
üks vahend vene kogukonnas Tartus“
· Kuidas on tekkinud klubi asutamise idee, kuidas tekis meeskond, milliseid põhimõtteid järgitakse koostöö arendamisel, millised on põhiväärtused ja eesmärgid.
· Miks autorilaulu klubi on venekeelt kõnelevate inimestele
väärtuseks ning kuidas aitab seltsingu tegevus kogukonna arengut ja toetab
inimeste kultuurilist identiteeti.
· Folkansambli arengu protsess, millised saavutused ja millised
barjäärid on 4 aasta arengus ületatud. Kuidas näeme repertuaari rikastamist,
milliseid soovitusi ootame osalejatelt. Sotsiaalne
mõõde: vanurite kodude külastamise otstarbe.
· Puškini teosed romansides, üks osa meie kultuuripärandis, mida me
võiks rohkem tunda ja populariseerida uute koostööpartnerite abil. Koostöö
Natalja Trošinaga, meil tuntud romanside lauljaga.
· Väljendame soovi korraldada kohtumisi Mihhailovskojes olemasoleva
folklooransambli kontserdi ning toetada Puškini romantside lauljate festivali
Tartus.
Anna Borisenko korraldab kontserdid ja raamatu- ja
teatrilembeliste kohtumisi:
„Kogukonnaraamatukogu areng ja Puškiniaana“
· Kogukonna raamatukogu tekkimise idee: milleks ja miks on tähtis kogukonna arenguks (raamatukogu kui kogukonna sümboolne süda või hing). Kuidas kogutakse raamatuid (vabatahtlik töö, loovutamine, sisseost projektitoetuste raames), vene kultuuri kohta antikvaarraamatute osakaal ja tähtsus, milline koht kogus on ja võiks olla Puškiniaanal (poeet kui kodanik).
· Raamatulembeliste klubi: keda ühendab ning millised on klubi
eesmärgid. Kodanikuühiskonna väärtused klubi arengu protsessis
(raamatuloovutamine on jõukohane panus kogukonna arengusse, samas paneb
mõtlema, millised materjalid võiks olla just kogukonna raamatukogus)
· Koostöö kirjastustega. Võimalused koostööks Puškini muuseumiga.
Kuidas osalejad saavad toetada meie raamatukogu arengut?
Ljudmila Kazarjan on Maastiku luule festivali eestvedaja:
„Maastiku luule festival Tartus: kogemus ja perspektiivid“
· Festivali lugu: 2015 aastal kolmandat korda, osalejate ja kuulajate huvi kasv. Võimalus kohtuda Eesti, Venemaa jpt riikide autoritel elava suhtlemiseks ja teadvustamaks vene keele ilu, mis harmooniliselt kõlab eesti loodus- ja linnademaastikul. On arvatavasti sarnane poeesia kõlale Puškiniga seotud kohtades.
· Ajalooliselt Tartu on seotud A. Puškiniga, kuigi poeet pole
külastanud Derpti. Selles linnas õppisid, elasid ja olid külas paljud tuntud
kirjanikud ja kultuuritegelased. Seda traditsiooni oleks vaja hoida.
Mihhailovskoje muuseum võiks olla festivali toetaja ja/või huvilistele info
edastaja.
· Tartus töötasid tuntud puškinistid. Mis annab linnale
kirjanduspealinna staatusele lisaväärtust. Maastiku luule festivali korraldajad
üha rohkem kaasavad õpilasi ja tudengeid festivali osalejate kuulajateks. Pihkva
obl. õpilased võiks ka olla huvitatud.
· Tartus on hästi arenenud infrastruktuur toeks kultuuriürituste
läbiviimisel. Tartu linn on huvitatud vene keelt kõnelevate elanike osaluses
kultuuri elus ning toetab jõudumööda festivali läbiviimist. Eesti
Kultuurkapital on ka üks toetaja. Meie omalt poolt oleme valmis Tartu
kultuurielu rikastada sh ka Mihhailovskojest osalejate panuse abil. Tere
tulemast Tartusse Maastikufestivalile!
Viktoria Neborjakina soovib tutvuda etnograafilise muuseumi ja
Puškini muuseumi lõimumist arendamiskogemusega. TSKA kui vene kogukonna ja kultuuri keskus ning sh Puškini
muuseumi omanik ja kogukonna raamatukogu rajaja“
· Sotsiaalse kapitali idee, miks ja milleks keskus rajatud ning 4 aasta arengulugu. Mil määral vene kultuuri keskus, mil määral venekeelt kõnelevate keskus. Koostöö põhimõtted ja missioon.
· Millised projektid on rohkem õnnestunud. Rahastuse võimalused ja
rahastajad. Projektikirjutamisrõõmud Eestis. Arenguhüppeprojektist. Omaosaluse
osakaal ja mõte.
· Puškini muuseumi üleminek TSKA katuse alla. Millised lootused on
meeskonnal seoses uue tegevussuuna tekkimisega. Kuidas saaksime puškinistidega
koostööd teha: näitused, loengud, videomaterjalide propageerimine.
· Etnograafiamuuseumi ja kogukonna keskuse koostöö võimalused. Mis
on meile tähtis.
· Kuidas on tekkinud klubi asutamise idee, kuidas tekis meeskond, milliseid põhimõtteid järgitakse koostöö arendamisel, millised on põhiväärtused ja eesmärgid.
· Kogukonna raamatukogu tekkimise idee: milleks ja miks on tähtis kogukonna arenguks (raamatukogu kui kogukonna sümboolne süda või hing). Kuidas kogutakse raamatuid (vabatahtlik töö, loovutamine, sisseost projektitoetuste raames), vene kultuuri kohta antikvaarraamatute osakaal ja tähtsus, milline koht kogus on ja võiks olla Puškiniaanal (poeet kui kodanik).
· Festivali lugu: 2015 aastal kolmandat korda, osalejate ja kuulajate huvi kasv. Võimalus kohtuda Eesti, Venemaa jpt riikide autoritel elava suhtlemiseks ja teadvustamaks vene keele ilu, mis harmooniliselt kõlab eesti loodus- ja linnademaastikul. On arvatavasti sarnane poeesia kõlale Puškiniga seotud kohtades.
· Sotsiaalse kapitali idee, miks ja milleks keskus rajatud ning 4 aasta arengulugu. Mil määral vene kultuuri keskus, mil määral venekeelt kõnelevate keskus. Koostöö põhimõtted ja missioon.